Luuleraamatu analüüs
Luuletus – seotud kõnes teos, milles kasutatakse ranget ja korrapärast struktuuri – rütmistatud kõnet, teksti liigendust ridadeks ja salmideks (värss, stroof) ning häälikulisi vahendeid. Luule võib olla lüüriline, eepiline ja dramaatiline.
Pealkiri, autor(id), vajadusel tõlkija. Kirjastus, väljaandmisaasta.
Põgus autori(te) tutvustus.
Üldine hinnang
- Mitu luuletust oli loetud kogus? Millest luuletused räägivad? Mis teema on valdav (loodus-, armastus-, isamaaluule jms teemad)?
- Kas luuletused jutustavad lugusid? Milliseid? Too näiteid.
- Kas luuletused annavad edasi emotsioone, meeleolusid? Milliseid? Too näiteid.
- Tihti on luuletustes lugejale sõnum. Sõnastada mõne luuletuse sõnum. Miks just nii arvad?
- Kui tunned ajalugu, siis arutle ka sel teemal: kas loo ilmumisaasta on mõjutanud ka sündmuste sisu, kas luuletuste temaatika on seotud luulekogu ilmumisajaga vms? Põhjenda.
Kirjandusteoreetiline analüüs
Leia luuletustest kõne-, lause- ja kõlakujundeid. Allpool tuleb kõikide nende kujundite ülevaade. Analüüsiks on sul kaks varianti.
Variant 1. Võid võtta ühe luuletuse analüüsiks: kirjuta see välja ja leia seal neid erinevaid kujundeid (kahtlematult pead otsima sellise, milles ikka neid kujundeid leidub).
Variant 2. Leiad kogu kõikidest luuletustest kujundeid. Kirjutad näiteks välja epiteet- …….. ja siis leiad mõne näite epiteedile. Näite taha märgi ka luuletuse pealkiri.
Lausekujundid
Ebatavaline sõnade järjekord. Kordus. Sidesõnatus. Mõttekordus e parallelism (ühte mõtet väljendatakse kahes v enamas järjestikuses värsis).
Kõlakujundid
- Algriim – värsis korduvad sõnade algushäälikud, nt kuku, sa kägu kuldalindu.
- Lõppriim – paarisriim aabb; ristriim abab; süliriim abba; segariimid.
- Riimideta luule, vabavärss.
- Helijäljendused e onomatopöa – mitmesuguste helide jäljendamine keeles, aitab luua kõlavärve ja rütmi, nt mull-mull, pauhh.
Kõnekujundid
- Epiteet – täpsustab, võimendab mingit põhisõna, tavaliselt omadussõna, nt lainetav meri, kuldne kuu oli seljas.
- Metafoor – tähendusülekanne sarnasuse alusel, nt nõelasilm, ärkamisaeg, seedib mõtet.
- Võrdlus – ilmestav väljend, tavaliselt sõnade kui ja nagu abil, nt rohkem kui liivatera.
- Isikustamine – elutule elava omaduste andmine, nt puud annavad käest kätte tuult.
- Mõistukõne e allegooria e peidetud tähendusega lugu, nt pajatab loomadest, aga selle taga on mõeldud inimesi ja nende tegemisi.
Luule vorm
Millist vormi peamiselt luuletaja kasutas? Ballaad, valm, sonett, haiku jne.
Kui oskad võid leida määratud vormi tunnuseid mõnel luuletusel.
Hinnang
Anna hinnang loetud luuleraamatule. Mis meeldis? Mis mitte? Kas luulekogu tervikuna lugemine oli huvitav, kas võtaksid teinekordki ette luuelraamatu? Põhjenda.