Päris lugemine

 

“Ameerika kirjandus põlvneb tervenisti sellest. Enne “Huckleberry Finni” polnud midagi. Ja sestsaadik pole midagi niisama head olnud.”

No nii, lõpuks jõudsingi Hemingway “Aafrika haljaste küngasteni”. Tahtsin näha, kas kontekstist väljarebitud tsitaat kontekstiga on sama. Oli. Hemingway on öelnud, et püüdis kirjutada seda raamatut veiderdamata, hästi tõepäraselt. Imelik, aga mind kui lugejat see ei köitnud vastupidiselt mõnele teisele Hemingway raamatule, milles on kirjanduslikku vabadust. Kui lugesin Kaplinski “Kust tuli öö”, olin hämmingus tema stiilist, et kas nii saab kirjutada. Ka Õnnepalu paljusid raamatuid loen ja naudin tema argist stiili. On ju ütlus, et kirjutab ei millestki. Mu meelest, kes seda suudab, on kirjanik. Paraku jäi see Aafrika lugu  pooleli, oli liiga realistlik.  

Enne kui pooleli jätsin, leidsin sealt ühe päris hea Hemingway tunnistuse, et mida peaks hea proosakirjanik omama, et suuta kirjutada sellist, mis ajas ka alles jääb. 

Need tegurid olid järgmised: peab olema annet, palju annet; peab olema enesedistsipliini; peab olema selge kujutlus, mis sellest välja tuleb, ning absoluutne südametunnistus. Lisaks peab kirjanik olema tark, omakasupüüdmatu ning küllalt kaua elama. 

                                                                Mida või keda näed sina?

 

🐸 Krooks!

Hemingway väitis kunagi, et kogu kaasaegne Ameerika kirjandus
saab alguse Mark Twaini raamatust „Huckleberry Finni seiklused.“ Mida mõtles Hemingway
kaasaegse Ameerika kirjanduse all? Miks just see raamat? Kas hetkel väidaks
samamoodi mõni hetkel tuntud Ameerika kirjanik? Mõttetera, mis pani mind sõnade
täpsuse üle mõtlema, leidsin veebiavarustest.

Kaasaeg on kellegagi või millegagi samaaegne ajajärk, pole
soovitav seda sõna kasutada sõna tänapäev tähenduses.

Põhimõtteliselt polnud Hemingway ja Twain kaasaegsed. Aga väide ise on ju intrigeeriv: paneb edasi mõtlema eesti kirjandusele.

Milline raamat on kaasaegse eesti kirjanduse alguseks?

„Sipsik“, Lotte reis lõunamaale“, „Muna“, „Agu Sihvka annab
aru“, „Kõrboja peremees“, „Kadri. Kasuema“, „Kuhu lähed, Ann?“ jne.

Neid vastuseid sain koolis nii õpilastelt kui ka
õpetajatelt. Õpilased vastasid koheselt: „Loomulikult „Sipsik“ ja Lottega
seonduv“, õpetajatelt tuli juba erinevaid vastuseid ja need erinesid täpselt
nii nagu nende vanusedki. Järeldus: kaasaegsuse algusraamat on võrdeline
vanusega.

Milleni tahan jõuda?

Kontekstini.

Õnneks oli veebiavaruse leheküljel viide, kust see lause
pärit: 1935. a ilmunud raamatust „Aafrika haljad künkad“.  Et mõista väikest, tuleb uurida ümbrust. 🐸 Krooks! Homme lähen raamatukokku!

Kafkat või Unti? Ah, võtan parem Limpa. 😉

Oled sattunud blogisse, mille kõige tähtsam teema on lugemine. Ei-ei, mitte raha, ikka raamatute lugemine. 

Mida soovin teiega jagada? 

Kirjandustundide lugemise materjale. Elamusi loetud raamatutest. Nõuandeid, mida lugeda, kuidas lugeda või mida lugemata jätta. 

Kui sa esialgu ei suuda otsustada, mida lugema hakata, siis mängi koduraamatute pealkirjadega. 

                                           Mõnus lugemine seegi!