Raadiost kõlanud lause: “miks on nii, et asjatundjaid kuulda ei võeta” Enn Veskimägi: “Põhjuseks on haridus. Majandust ei juhi majandusinimesed…” Loodan, et sellelt kodulehelt leiad asjatundja soovitusi lugemiseks ja mõtteid lugemisest. Avasta ja sa näed!
kõlisevad puud sääsed ja kukekad ja koduleht valmib
“Ta kirjutab hästi, ” ütles aastaid tagasi Juhan, kui oli läbi lugenud LR sarjas ilmunud “Ella”. “Mhm,” ja panin raamatukese riiulisse. Miskipärast ei kippunud ma seda lugema, võib-olla nime pärast, sest minu lapsepõlve mahub vanatädi Ella, kes oli ikka väga kummaline naine: kui olin laps, siis kartsin teda, suurena mõtlen, et äkki temalt ongi pärit…
Sindlilõikamine Kaarasilm Sitikas Kassisaba kadrill Raha on… Õrn haare Meeste meri No ega esialgu küll see reeda, kuhu need pealkirjad kuuluvad. Ei need pole raamatud! Padepolka Vanaisa polka Vindiga polka Kolga karap Siia laotan südame Selle metsa taga Tule, tantsime! Jah, need on tantsude pealkirjad. Kogesin eile õhtul ülilahedat ja nii-nii päris…
Kes hüppab üle lõkke… Kes sööb, kes joob… Kes sõidab mööda maad ringi… Kes loodab… Kes töötab… Kes loeb… See viimane olin mina. Juba pikemat aega olen unistanud lamamistoolist, et siis see vahtrapuu alla panna ja mõnusalt suvepäeval seal lesida ja lugeda. Tooil pole ikka jõudnud osta, no ei pääse kuidagi heasse toolipoodi:) Aga! Minu…
“Agatha heameel avaldada raamatuid anonüümselt oli mingil määral seotud ka tundega, et ´saad neisse kirjutada veidi ka omaenda elust`.” Ta tunnistas üsna avalikult reaalse elu kasutamist, et lisada oma detektiivlugudele ´värvi` isegi detektiivromaanides, kujutades näiteks maailmareisist tuttavat ebameeldivat major Belcherit lurjusena romaanis “Pruuni ülikonnaga mees”. Pseudonüümi varjus sai ta minna veelgi kaugemale.” Lucy Worsley “Agatha…
Mida tee? kas sõnast kuulatama või mida teha? sõnast kuulama? Võrratu eesti keel! Eilse päeva elamus oli Postimehe intervjuu Merle Karusooga. Milline õnn, et meil veel on tarku inimesi, ja õnn, et aeg-ajalt leitakse nad üles! Üle pika aja suutis üks intervjuu mind tundma erinevaid emotsioone. Kahtlematult ehmatasin, kui lugesin tema esimest varianti meie Eesti…
– see on küsimus. Mis oleks üllam – vaimus taluda kõik nooled, mida vali saatus paiskab, või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? Kuidas võtta? Rohepöördele mõeldes, siis vana. Või ikkagi uus? Meenub automaks. No võta sa kinni! Aga rohepöördest ma tõesti ei taha kirjutada, isegi mitte mõelda. Pigem olen üllatunud, et saatus on…
…venelane. Kirjanik Mihhail Šiškini avameelsus Head Read intervjuust. https://kultuur.err.ee/1609025006/kirjanik-mihhail-siskin-vene-kultuuri-pohivaenlane-on-vene-riik Eks äsja loetud raamat ja eilne saade ETV2-s tõid need teemad taas lauale. Miskit on pidevalt immitsenud ka minu sees selle vene keele ja vene kultuuriga. “Kas vene kultuur suudab maailmaga solidaarne olla, ellu jääda?” M.Šiškin Maikuu keskpaik. Jõuan Balti jaama, üle platsi üürgab vene…
“Laps elab iga päev kõrge taeva all, ilma raskuse vaimuta,” lk 18, Kärt Hellerma “Lõokeselumi” Nii ta on. Olen lihtsalt veel loetud raamatu mõju all. Kui palju võib pakkuda väike raamatuke! Siinkohal mõtlen formaati. Raamatu lugemisel selgus, et minu ja autori lapsepõlvemälestuste vahe on kümme aastat ja kui sarnased need olid: kõik need tööd, mida…