… kus küll võetaks vastu tühja mõttetaarat! Korrastasin oma sahtleid. Oh, kui palju igasugust vana ajalehematerjali! Olen kunagi heas usus igasuguseid häid lugusid, intervjuusid jms kõrvale pannud, et seda läheb ehk vaja. Koristades avastad, et tegelikult pole sa neid kordagi liigutanud ja pealekauba peaks kõik see netis üleval olema. Nii et kõik prügikasti! Oi! Ei! …

 Milline paradoks! Tärkamisajal olla haige. Tüütu, aga sunnib olukorraga leppima, sunnib maailma vaatama teise pilgu alt, sunnib unustama, sunnib uuesti alustama.  Sügisel korjame saaki, kõike seda, mida külvatud, istutatud kevadel. Paradoks ongi nüüd koolisüsteemis. Sügisel hakkame külvama ja istutama, nüüd, kevadel aga saaki koristama. Kui talvel oli blogikülastusi ainult siis, kui jõudis kätte mingi raamatu…

 … jälle sajab … nii suur tuul … päike paistab, ikka on nii külm … mis ilm see on … Kõigile tuttavad, igapäevased laused. Torisen ise samamoodi: ilm on ikka paljudes asjades süüdi. Tegelikult mulle väga meeldib, et me ilmake vaheldub. Vihmased, tuulised päevad on näpatud tunnid. Mu viimane loetud raamat. Läksin ostma Anna Gavalda…

Etümoloogiasõnaraamatus? * etümoloogia – keeleteaduse osa, mis uurib sõnade päritolu jms Jan Kausi “Vaade” pani mõtted rändama… pani taas sõnatüvedele mõtlema, sõnadega mängima. Raamatus oli nn suuri sõnu, nt lõpmatus, tühjus jne. Mõtted uitasid igavikulisusele. Igavik. Kas sõnast igav? 😊Mu viimase aja pidev tegevus, see on huvitav. Aga nüüd sõna vaade juurde.  vaade :  Polegi…

 lummama : lummata : lumman, läänemeresoome-mari tüvi nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama lumota soome lumaš mari lumi : lume : lund,  Uurali tüvi lumi vadja, soome, isuri, karjala, vepsa luim liivi lopme saami lov ersa lov mokša lum mari Ometi! Kui ilus! Nagu muinasjutt!  :  Kaua võib? Ikka veel, see ei lõpegi!  Iga talve laused.…

 … jürikuu, mahlakuu, sulakuu, naljakuu, lihavõttekuu, puhkemiskuu. Aprilis (lad avav) Naljapäev on möödas, paar korda nägin, et siga lendab. See ninapidi vedamine on tore! Ja see nõuab pingutust, mõtlemist, improvisatsiooni, no mida veel! 14. aprill on künnipäev. Päeva nimetuski ütleb, et pidid valmis olema põllutöödeks. sel päeval tehti miskit sümboolset põllutöödega, viidi väike koorem sõnnikut…

Täna hommikul ehk siis laupäeva hommikul voodis logeledes hakkasin äkitselt mõtlema, et mis olid minu selle nädala sõnad, mis kummitama jäid.  vestlusaken motivatsiooniposter vestma jäädvustama kalur Miks just need? Kahte esimest kuulsin loengus “Eesti naiskirjandus juurtest õiteni”. Vestlusaken on kõnekeelse sõna tšättima asemel, täpsemalt siis virtuaalse suhtluskeskkonna kirjaliku suhtlemise koht. Tore sõna! Kujutlen end aknal…

 mus = harjumus tahta teada, mis toimub. Raadiost, telekast, veebist… inimestelt. Keeruline, sest tean, et harjumused muutuvad tihti tõeks, et nii ongi. Harjumus varahommikuti tõusta, harjumus hambaid pesta, harjumus suhkruta kohvi jooma, harjumus jala kooli minna, harjumus mask ette panna, harjumus arvuti tööle panna, harjumus kirjakastid avada, harjumus… muspärane = harjumuspärane Õudusega märkasin, et eileõhtused…

 ja samas pikk siht silme ees Parim hetke mõtestamiseks.  “Mida täna teed?” küsib ema telefonis.  “Noo, nagu ikka. Väljas on ilus päike. Õue lähen kindlasti.” Valus ja piinlik on hetketi nii rahulikult oma päev paika panna. Aga nii see on. Meil siin on rahu. Vähemalt väliselt ja seda tuleb hoida. Tuleb iga päeva, iga hetke…

 “Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks.” M. Maeterlinck  Tsitaat muinasjutulisest näidendist “Sinilind”.  hea – paha  ilus – inetu lahkus – kadedus tarkus – rumalus töökus – laiskus  hellus – vägivald Muinasjuttude tunnused. Ka “Sinilinnu” omad.  Kahtlematult tahame, et iga lugu lõpeks hingelise puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahuga. Kui kõrgelennuline tänases päevas!  Alleaa……