ehk teekond ühest jäätmejaamast teise

Kui oled ostnud järelkäru, siis tuleb sellega ikka hakata asju vedama. Aastaid on kuuri najal seisnud katusepappi, voodimadrats, plekkämbreid…

Egas midagi, teekond koduvalla jäätmejaama alga!

Selle koduvalla jäätmejaamaga on alati mingi imelik jama, enamjaolt tunned seal end tõelise jäätmena, nii ka seekord. Õigemini mina ei tundnud, olen juba karastunud, aga minu ees olev noor isa, kes oli käru rentinud, sai pahvaka nurinat, et mis ta siia tuli, meil pole kuhugi panna ja mingu ära jne. Noor isa (isa polnud talle otsaette kirjutatud, tema kärus oli titetool:)) plõksis vastu, sõnavaling läks üsna teravaks. Ta sõitiski siis natuke kaugemale ja hakkas panema maha seda vähest, mida tohtis. Siis võeti meid ette, me olime targad ja ei ladunud seda katusepappi kärusse igaks juhuks. Nii oligi, et seda nad vastu ei võta, kus me need paneme ja üldse, nii raske on ja mis mina teha saan ja parem kui te ei tülitaks jne.

Et siis, kui on käru, siis võid kohe kaks korda sinna ja tänna sõita. Katusepapp peale ja suund naabervalla jäätmejaama ehk siis Loksale. Maps sisse ja sõit alga!

Tallinna mnt 5. Jah, need väravad. Jeerum, kui puhas plats! Vaata, mees pühib harja ja väikese kühvliga suurte konteinerite vahel. Tere! Ah soo, palun väga, sõitke sinna. Tore. Minge jah raamatuid vaatama. Vabandust, telefon. Halloo. Ikka saab. Tulge kohale. Ei-ei, pole probleemi. Tänan. Nägemist. Vabandust, et raamatud väga korralikult pandud pole, tuuakse palju ja ei jõua kõike süstematiseerida. Tore. Võtke jah. Palun. Head aega.

Retk ühelt planeedilt teise on alati põnev ja see võib teostuda ootamatult.