Muinas- ja rahvajuttude vastamine
Muinasjutt – peamiselt lastele mõeldud pärimuslik lugu või kirjandusteos, mille tegevus toimub hrl imepärases maailmas ning kus headus saab tasutud ja kurjus karistatud.
Rahvajutt – pärimuslik jutustus, nt muinasjutt, muistend, pajatus, naljand.
Pealkiri. Koostaja, autor. Kirjastus, väljaandmisaasta.
Mitmest loost koosneb kogu? Mitu lugesid sina?
Tee kokkulepitud loetud lugude arvust igast analüüs.
Sisukokkuvõte
Kirjuta 3-6lauseline sisukookkuvõte. Püüa pigem lühidalt kui pikalt laialt ümber kirjutada toimunu.
Loetud loo sõnum v õpetus
Muinas- ja rahvajuttudes on tavaliselt mingi pedagoogiline sõnum, nt ära ole ahne, tublidus saab hinnatud vms.
Leia see õpetus ja anna edasi see eesti vanasõna abil, abiks https://folklore.ee/eesti-utlused/vanasonad/est/
Muinasjutu tunnused
Leia loetud muinasjuttudes tunnuseid, võid võtta ka ainult ühe analüüsiks, aga noppida iga tunnuse järele näitemuinasjutu pealkirja.
Muinasjutu tunnused
- Alguslause, nt elasid kord… vms.
- Lõpp, nt Kui nad surnud pole, … vms.
- Ebamäärane aeg, nt ammu-ammu, muiste jne, ning umbmäärane koht, nt seitsme maa ja mere taga.
- Õnnelik lõpp.
- Vastandus: ilus ja inetu, tark ja rumal, hea ja halb jne
- Kordused ja arvud, nt 3, 7, 12.
- Imeesemed, nt küüntest kübar.
- Üleloomulike võimetega tegelased, nt rääkivad loomad, esemed. jne.
Muistend
Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
Muistendite liigitus:
- mütoloogilised ehk usundilised muistendid – jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega;
- tekke- ja seletusmuistendid – seletavad erinevate nähtuste põhjusi, teket;
- ajaloolised muistendid – seotud ajalooliste sündmustega;
- kohamuistendid – seotud eriliste loodus- ja tehisobjektidega;
- hiiumuistendid – jutustavad hiiglaste, suure jõuga tegelaste tegudest.
Pajatus
Tõestisündinud lood, jutud e mälestused, mida ikka ja jälle räägitakse.