13. september, reede

Ebausk? Miks mitte?

Ostsin piletid lavaka 32. lennu diplomietendusele https://www.eestinoorsooteater.ee/et/node/10996 juba kevadel. Kogu suve plinkis mu arvutiekraanil üks PDFi fail : Robi teater ja ma ei pööranud tähelepanu ajale, st sellele nn ebausku sisendavale kuupäevale. Jah, oma üsna pikast elust on ka võtta sellele kuupäevale ja nädalapäevale päris õnnetuid juhtumeid, aga las nad jääda minevikujõele…

Selleaastane reede oli lummav. Vaataja viiakse rahulikult jõe äärde ja kistakse kõigi meeltega loosse, teps mitte kergesse.

Väga hea liikumine, eriti alguse jõe voolamise tants. Väga täpne, minimalistlik tekst. Eriti hea võte veski ehitamise sõnum, millised reageeringuid, kui erinevaid, nagu päris elust…

Siia! Ehitavad? Miks? Siia? Miks! Siia… assotseerusid viimase aja Eestisse ehitatavad suurobjektid…

Ja milliine jõud! Kohati jäi tunne, et need noored näitlejahakatised on justkui paisu tagant välja lastud. Nii palju kirge! Aga ratsionaalselt saab ka seda põhjendada: lavastajad olid näitlejatega tööd teinud, ikka enamik hetki oli aru saada, et näitleja teab, miks ta seal seisab, liigub, vaatab, on.

Aga kriitika? Ikka on, kus siis muidu:) Näitlejatele: alati ei pea kõike kõige valjema häälega välja ütlema, kõige vaiksemalt öeldu võib mõnikord kõige paremini ja valusamalt mõjuda. Ja siis sõrmed – märkan neid alati olulistes liikumistes, neis on tantsu ajal tugev sõnum… Lavastajatele: pimedus on võte, aga kui seda liiga palju on, siis see ei toimi, eriti lõpus, koodid on nagunii selged, võime neid noori jõge maha võtmas näha küll…

Rohkem kriitikat pole, paar uitmõtet veel. Äärmiselt aktuaalne teema. Aitäh! Mu meelest võiksite lobitööna kogu kliimaministeeriumi seltskonnale ühe etenduse anda.

Ja veel, koduteel tekkis lihtsalt lõbus seos, nalja ju ei saanud, siis tuleb seda mõttes teha:)

Püha Jõe kättemaks nagu Püha Tõnu kiusamine.

Mõlemad üks surnud koera lohistamine.